Wednesday, October 20, 2010

ÜLESANNE 7

KOKKUVÕTE KURSUSEST



Esmalt sain teada, et käsitletav kursus on tõenäoliselt ainus Eesti kõrgkoolides, mis pöörab sellist tähelepanu erivajadustega inimestele. Arvan ,et veebi ligipääsmatus on samaväärne probleem kui puuduv kaldtee.
Blogi pidamine oli minu jaoks täiesti uus asi.
Kuna mina ei ole eriti hea arvuti kasutaja siis arvan ,et sain sellelt kursuselt palju uusi võimalusi teada kuidas juhtida tähelepanu teistele inimestele ning julgen anda ka soovitusi kuidas veebi ligipääsetavaks muuta , kust abi otsida.
 Ma ei taha olla nii avalik tegelane, kelle tegemistest või mõtetest peaks teised inimesed teada saama. Mis on üleval internetis, on kättesaadav kõigile.
 Kursusest arusaamisele aitas kaasa K.Kikase materjalid ja õppejõu kommentaarid kuidas asja paremini teha. Oli väga huvitav võimaluste otsimine ja teadasaamine, et “mitte kõik pole kuld mis hiilgab”.
Kindlasti aitas kaasa see aine silmaringi laienemisele ja pani mõtlema ühiskonnas olevatele probleemidele. Võimalust arvuti mitmekülgseks kasutuseks.

Wednesday, September 29, 2010

ÜLESANNE 6 INTERNETISUHTLUS

Analüüsisin internetisuhtlus kekskkonda Orkutit.
Kübermaailm on elektromagnetismil baseeruv keskkond, millele pääseb ligi elektroonikaseadmete vahendusel ning mis võimaldab seadmete omavahelist suhtlust, läbi keskkonna elektromagnetvälja modulatsiooni.(Vikipeedia)
Lastel on väga head arvutiteadmised, sealhulgas Interneti käsitsemiseoskus. Noored veedavad üha rohkem aega kübermaailmas –saadavad e-kirju, teevad kodulehekülgi, vestlevad sõpradega MSN-is, Orkutis.
Tahaksin kirjeldada ja analüüsida Orkuti virtuaalkogukonda. Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad, mis ühendavad erinevaid kasutajaid. (Vikipeedia)
Aastal 2004 luuakse eestlaste jaoks üks väga populaarne ja kasutatav suhtlusteenus "Orkut". Suhtlusportaal oli algselt suunatud USA turule, kuid oodatud populaarsus jäi USA-s siiski saavutamata. Seal olid esireas ikkagi Facebook ja Friendster. Väga suure populaarsuse saavutas see aga Brasiilias ja Indias.(Kooliwiki)
Analüüs:
Identiteet – Orkutis on igal inimesel oma nimi, hüüdnimi, mille järgi teda saab võrgus üles leida. Päris- või hüüdnime järgi on Orkuti võrgustiku ja reaalse maailma isiksus omavahel seotud.
Kohalolek – Orkutis saab eristada inimesi, kes on hetkel lehel aktiivsed ja kes on eemal või offline sotsiaalvõrgustikku ehitatud messengeri olekute abil. Igal kasutajal on võimalus reaalajas suhelda teiste sotsiaalvõrgustiku kasutajatega.
Suhted – Sotsiaalvõrgustikus Orkut valib iga kasutaja endale ise sõbralisti liikemid ja on teadlik, kas need on tema tuttavad, töökaaslased, sõbrad või keegi muu.
Vestlused – Orkutis saab kiireid sõnumeid edastada teisele kasutajale scrap’de teel. Kui on vajadus, saab igale sõbrale/ tuttavate grupile eraldi teksitsõnumi läbi ‚messages’ alt saata. Olemas on messenger omavaheliseks suhtluseks. Töötab nii kahepoolne kui ühepoolne suhtlus.
Rühmad – Sotsiaalvõrgustik Orkut laseb kasutajal sõpradelisti ise korrastada ja määrata, näiteks kas tegu on tuttava, sõbraga jne. Kasutajate rühmitamine määrab ka suhtlemise iseloomu. Nagu noori köidavad Orkuti-laadsed suhtlusportaalid, nii on sama trendiga kaasa tulnud juhtidele ja ettevõtjatele mõeldud veebisuhtlusvõrgustikud.
Reputatsioon – Otseselt staatust kui sellist Orkut suhtlusportaalis ei täheldaks, kuid küll saab kasutaja sõpradelisti liimeid grupeerida ehk järjestada, kellega neist rohkme suhtlema hakkab.
Jagamine – Jagada saab fotosid, videosid, ürituste toimumiskohti/kellaaegu ja veel väga palju muud. Kommuunides jagatakse omavahel teemakohaseid ideid. Jagamine tekitab rühmakuuluvuse tunnet kasutajate vahel. (analüüs Matt Webbi kriteeriumi põhjal)
Suhtlusportaal Orkut võimaldab pere ja sõpradega ühendust pidada scraps'ide ja sõnumite saatmise teel, on abiks uute sõprade ja tuttavate leidmisel ja videode, piltide, huvide vahetamisel ainult ühes kohas.
Delfis oli uudis, mis rääkis sellest, kuidas maailmas on hakatud pöörama tähelepanu sellele, mis toimub meie kübermaailmas. Näiteks see, mis rõõmud ja mured leiavad aset rate.ee maailmas, millised sündmused leiavad aset orkuti maailmas jne.
Küberreaalsus on illusioon, inimeste poolt ühiselt tajutud 'hallutsinatsioon', mida pole füüsilises reaalsuses olemas. Ta on paik, mis eksisteerib vaid meie peades; reaalsus, mida pole olemas, kuid mille eksistentsi tajutakse kõikjale ulatuvana. Ta on ohjeldamatu, ahvatlev, tohutu - kõik on imekiiresti kättesaadav ja läbielatav. Need tunded, mida inimesed kogevad, ei ole enam ebareaalsed, nad on ehtsad. Inimesed naeravad, kurvastavad, armastavad, vihkavad - nad elavad läbi tõelisi inimsuhteid selles ebareaalses küberruumis.
Nii ongi virtuaalsuhtlemine inimeste jaoks 'kuuldav', mitte loetav - inimesed 'räägivad', mitte ei kirjuta Interneti jututubades. Näiteks, kui inimene kasutab Caps Lock klahvi ja annab oma sõnumi edasi suurtähtedes, tõlgendatakse seda kui karjumist, valju häält. Interneti teel ähmastuvad nägemise ja kuulamise, lugemise ja kuulamise, kirjutamise ja rääkimise kategooriad ja - nagu edaspidi selgub - on see tegelikult vaid üks tahk üldisest piiride kadumisest.
Kübersuhete uurimine toob päevavalgele uusi tahke meie suhtlemis- ja käitumismallides. Võib öelda, et ta toob esile kõige 'inimlikuma', kuna keel - kui nähtus, mis eristab inimest loomast - on seal ainus käibelolev vahend. Ta muudab meid avatumaks ja julgemaks, aga ka agressiivsemaks ning petlikumaks. Ehkki uus keskkond muudab meie käitumist, ei pääse me ka seal - nagu tõestab John Suler oma viimases näites - iseendast. (Kairika Kärsna- Kübermaailm kui unikaalne suhtlemisruum)

Kasutatud allikad:
1. Vikipeedia. (2009). Kübermaailm. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCbermaailm
2. Vikipeedia. (2009). Orkut. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut
3. Kooliwiki. (2009). Dont´t be evil - Google'i lugu. URL: http://www.kakupesa.net/kakk/kooliwiki/index.php/%22Dont%C2%B4t_be_evil_-_Google%27i_lugu%22
4. Tiina. (2009). Analüüs Matt Webbi kriteeriumi põhjal. URL: http://vrgublogi.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00-08%3A00&updated-max=2010-01-01T00%3A00%3A00-08%3A00&max-results=3
5. Kärsna, K. (ISBN 9985-867-11-4). Kübermaailm kui unikaalne suhtlemisruum. Artikkel VTK raamatust (http://www.folklore.ee/seminar). URL: http://www.folklore.ee/seminar/kybermaailm.html


 

ÜLESANNE 5

Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).
Meie viiendaks ülesandeks on analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte. See on meeldiv ülesanne sellepoolest, et me kõik oleme pidanud selle kodulehe tegema ning kõik oleme näinud sellega tõsist vaeva. Valisin analüüsimiseks Maryeli kodulehe, mis asub aadressil http://www.hot.ee/maryel/minu%20kodukas./index.html
Maryeli kodulehe teemaks on kassivaimustus, mis on ahvatlev. Mulle meeldis väga see, et ta armastab väga oma kassi ja on valmis eksponeerima teda igal sammul. Kodulehe kujundus on lihtne ning sobiv.. Tekst ja pildid on paigutatud lehe äärde. Täidetud on ka nõuded, mis meile kodulehe tegemisel esitati: kolm omavahel lingitud faili, kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail.
Kontrollisin kodulehe standardsust ka validaatori abil. Kasutasin http://validator.w3.org/ validaatorit ning Maryeli koduleht läbis selle testi edukalt, ühelgi lehel ei olnud vigu. Seega on Maryel teinud kodulehe, mida saavad kasutada ka erivajadustega inimesed. Kokkuvõtteks võib öelda, et Maryeli koduleht on väga asjalik ja toimiv ning kõikidele nõuetele vastav.

Tuesday, September 14, 2010

4.ülesanne Tugitehnoloogia

Puuetega inimesed seisavad sageli suure küsimuse ees, kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või tulla toime (käepäraste)laiatarbevahenditega?


Nägemispuudega inimestele on olemas mitmeid erilahendusi nt eriklaviatuur- võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse – see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Nägemispuudega inimesle on see äärmiselt vajalik. Need abistavad seadmed maksavad päris palju.

Nägemispuuetega tugitehnoloogia peamisteks probleemideks on:

Keelespetsiifilisus –kõnesüntees on tavaliselt nendes keeltes,mida lahenduse tootja toetab. Eestlastest nägemispuuetega inimesed on tihti sunnitud kasutama soome ja saksakeelsete süsteemidega.

Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast- enamik rakendusi on loodud üksnes Microsoft Windowsi silmas pidades. (Kikkas. K 2009)

Nõuavad muu tarkvara standardsust-see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti “tegin peedist pesumasinale trumli” -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul “rataste vahele” jäävad, on nägemispuudega inimesed

EKRAANILUGEJA- on enamasti tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Parimaks lahenduseks nägemispuudega inimesele oleks Apple i arvutid, mis sisaldavaid täismahulist ekraanilugejat. Kuid nende hinnada on väga kõrged. Väga vähesed saavad neid endale lubada.(Kikkas.K 2009)

Vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused on teinud suure sammu edasi. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik. (Kikkas.K 2009)

EKRAANISUURENDUS- Vaegnägijad saavad kasutada virtuaalluupi, mis on põhimõtteliselt samasugune nagu tavaline luup ainult virtuaalne. Vajalikku teksti, teksti osa saab suurendada 2-16 korda. Ekraanilugejat ja suurendajat saab omavahel ühendada, mille tulemusena loetakse suurendatav ekraaniosa helikujul ette.

Ekraanisuurendajatel esineb ka probleeme:

• suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.

• “luubi” juhtimine ekraanil – mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.

• juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine. (Kikkas .K 2009)

Nägemispuuetega inimestele on olemas mitmesuguseid abistavaid vahendeid. Ainuke probleem esineb nende ostmisel- maksvad liiga palju.

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et tehnoloogia areneb väga kiiresti edasi. 10 aastat tagasi ei oleks nägemsipuudega inimesed nendest vahenditest unistada osanudki.

Kasutatud allikad:

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia

Wednesday, September 8, 2010

3. ülesanne IT rollist erivajadustega inimestele

IT Rollist erivajadustega inimestele



Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud vägagi
paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Ei ole erandiks ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd, teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi.
Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varasemalt olid nende jaoks täiesti suletud.
Kogu kaasamisele suunatud mõttemall on meie ühiskonnas kõigest hoolimata ikka veel küllalt uus. Tegelikkuses kohtab Eestis paraku veel siiani vana arusaama puuetega inimestest kui tingimusteta abivajajajaist, ning vaid ühiskonna ülalpidamisel elada suutvatest. (Kikkas. K 2009)
 Tänapäevase puuetekäsitluse põhiteljeks on siiski anda puuetega inimestele piisav ettevalmistus ja luua neile sobivad tingimused osalemaks ühiskonnaelus täisväärtuslike liikmetena. Enam ei ole puue piisavaks põhjenduseks inimese inimõigustega mittearvestamiseks. Selle eesmärgi saavutamisel on tehnoloogilistel lahendustel (ka infotehnoloogial sealhulgas) täita väga oluline roll.
Tänapäeva eripedagoogikat iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust, nimelt ühiskondlik tendents integratsiooni, ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt.
See on toonud rehabilitatsioonispetsialistide ja eripedagoogide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia, puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused.
 Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisest küljest aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita, mis läbi senistest hoolealustest saavad täiemõõdulised ühiskonnaliikmed.(Kikkas .K 2009)
Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks.
Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsiooni-kanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga. (Kikkas.K 2009)

Kasutatud allikad:

Wednesday, September 1, 2010

2.ülesanne KODULEHT

Kodulehe valmimisest

"Kui raske see ikka olla saab?"  Oli minu mõte kodulehe ümbertegemisest iseseisvalt, klassiruumist väljaspool, kus ei ole alati õppejõult võimalus küsida, kuidas ma mida nüüd tegema pean. Ning see osutus üsna keeruliseks. Juba üksi selleks, et saada pildid ka teistele lehtedele, mitte ainult esimesele, ning mulle kulus selleks terve igavik, päris palju, kuid hakkama sain headelt sõpradelt abi küsides.

Kuidas siis üldse olla kindel oma oskustes, kui ikkagi ei pruugi nendest piisata.
Mida peaks veel siis erivajadusega inimene tegema, kellel on niigi raskem elus hakkama saada kui minul?

Selleks võtmesõnaks on tugi ja abi, sest üksi proovides ja pusides võibki seda tegema jääda.
Kasutatud juhist http://www.tlu.ee/~kakk/veebiABC/



http://mari62.onepagefree.com/

Tuesday, August 24, 2010

1.ülesanne Erivajadused läbi aegade

HARIDUSTEHNOLOOGIA
TABU
Tabu sõna tuleb polüneesia keelest (tapu – keelatud). sõna võib kasutada igasuguste keelamiste kohta. konkreetsed asjad: vastsündinu, laip, pealiku isik tabu all. See on miski, mis on rituaalselt keelatud, võimaluse korral tuleb vältida nende puudutamist. See, kes eksib, muutub ise tabuks. tabu vastand – noa. kui tabualune läbib puhastusrituaali, saab ta noaks. Esemed, sõnad, nähtused, tegevused ja olendid, millele lasub puudutamis-, ütlemis-, söömis-, jne keeld. Keelu laad on üleloomulik ja seotud pühaduse või rüveduse mõistega. Keelu rikkujat tabab automaatselt õnnetus. Keelu rikkuja muutub samuti tabuks ja peab läbi tegema puhastusriituse. Halbu tagajärgi ei juhtu sellele, kelle vägi on piisavalt võimas neutraliseerimaks tabu väge (nõid, pealik.) (Kikkas.K 2009)
 Puue kui tabu
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne). Sellise suhtumisega kaasnes kahekordne probleem:
Objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta
Subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse
Hea näite leiame sellise suhtumise kohta Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2). Veelgi äärmuslikum näide oli juba eespool mainitud Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema(mõnedel andmetel visati kaljult alla), kusjuures seda pidi vanemate nõukogu käsul tegema lapse isa. Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada. Sellise mudeli ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda (kust pärineb otsapidi ka eesti vanasõna "iga vald toidab oma sandid ise”.(Kikkas.K 2009)

TERVISEHÄIRE


Tervisehäire-Maailma Tervishoiuorganisatsioon määratleb kaasnevat haigestumust või topeltdiagnoosi järgmiselt: „psühhoaktiivsete ainetega seotud häire ja muu vaimse tervise häire koosesinemine ühel ja samal indiviidil“ (Maailma Tervishoiuorganisatsioon, 1995). ÜRO Uimastikontrolli ja Kriminaalpreventsiooni Büroo (UNODC) määratluse kohaselt on topeltdiagnoosiga inimene: „isik, kellel on diagnoositud alkoholi või uimastite kuritarvitamine ja lisaks sellele veel mõni muu diagnoos, tavaliselt vaimse tervise häire, nt meeloluhäire, skisofreenia“ (ÜRO Uimastikontrolli ja Kriminaalpreventsiooni Büroo, 2000). Teisisõnu, kaasnev haigestumus viitab selles kontekstis kahe või enama vaimse tervise häire või isiksusehäire koosesinemisele, millest üks on probleemne uimastitarbimine.
 Puue kui tervisehäire
Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam tervisehäiretest, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Võimalikuks sai osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.
Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel , mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.
Eugeenikud ei läinud enamasti küll välja Sparta mudelini ehk füüsilise hävitamiseni (ehkki natsi-Saksamaa jõudis ka selleni), kuid näiteks puuetega inimeste puhul ei peetud järglaste saamist enamasti mõeldavaks, samuti oli välistatud nende osalemine laiemas ühiskonnaelus. Eugeenika vaimus mõtteavaldusi kohtab aeg-ajalt tänini (koos erinevate muude sotsiaaldarvinistlike teooriatega), kuid ilmselt pani Teine maailmasõda oma tohutute kaotuste ning sõjakuritegudega paljud oma seisukohti revideerima. Lähemalt võib eugeenika kohta lugeda ingliskeelsest Wikipediast: http://en.wikipedia.org/wiki/Eugenics

ÜHISKONNA PROBLEEM

Puue kui ühiskonna probleem

XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. Positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine - tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos kõigi siit tulenevate takistustega.
Tänaseks on olemas ka äärmuskäsitlused, näiteks nn ultrasotsiaalne mudel, mis on levinud peamiselt Suurbritannia vasakpoolsetes-feministlikes akadeemilistes ringkondades.
Eestis kehtib ametliku dokumendina seni veel "Eesti invapoliitika üldkontseptsioon", mis on arendatud välja ÜRO 1988. aasta "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglitest". Need dokumendid kujutavad endast üleminekuetappi meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi. Nii on seal defineeritud kolm üksteisega seotud mõistet "puue", "vaegus" ja "invaliidsus" ingliskeelsete impairment, disability ja handicap vastetena nii eesti- kui ingliskeelses mõisteruumis on need üksjagu segased mõisted, kuid üldjuhul on siin mõeldud vastavalt järgmisi aspekte:
Puht-füsioloogiline (ühe jala puudumine)
Funktsionaalne (ei suuda kiiresti liikuda)
Sotsiaalne (peetakse "sandiks", ei saa tööd)
Sotsiaalsemates käsitlustes on üha enam jäänud handicap/invaliidsus välja ning piirdutakse kahe terminiga – tüüpiliselt tähistab "impairment" inimese füsioloogilist seisundit (puuduv käsi) ja "disability" ühiskonna võimetust selle probleemiga toime tulla (lünklik haridus, tööpuudus). (Kikkas. K 2009)

 Puue kui eluviis
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast".
Äärmuslikke variante on ka siin - näiteks on teada juhtumeid, kus kurdid vanemad on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt. Eluviis [tervist soodustav eluviis] (Lifestyle - lifestyles conducive to health)
Eluviis on kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõju kaudu.
Erinevates sotsiaalsetes situatsioonides jätkuvalt interpreteeritud ja kontrollitud käitumismudelid ei ole fikseeritud suurused. Individuaalne eluviis, mida iseloomustab kindel käitumismudel, võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ja ka teiste tervisele. Kui tervis on parandatav üksikisikute eluviisi muudatuste kaudu, siis peab tegevus olema suunatud mitte ainult individuaalsetele, vaid ka sotsiaalsetele oludele ja elamistingimustele, millel on oluline osa vastavate käitumismallide loomisel ja säilitamisel.
On oluline mõista, et ei ole olemas "optimaalset" eluviisi, mida võiks ette kirjutada kõigile inimestele, sest kultuur, sissetulek, perekonna struktuur, vanus, füüsilised võimed, kodu ja töökeskkond muudavad teatud eluviisi ja -tingimusi rohkem sobivamaks, teostatavamaks ja atraktiivsemaks.


Kasutatud kirjandus;