Wednesday, September 29, 2010

ÜLESANNE 6 INTERNETISUHTLUS

Analüüsisin internetisuhtlus kekskkonda Orkutit.
Kübermaailm on elektromagnetismil baseeruv keskkond, millele pääseb ligi elektroonikaseadmete vahendusel ning mis võimaldab seadmete omavahelist suhtlust, läbi keskkonna elektromagnetvälja modulatsiooni.(Vikipeedia)
Lastel on väga head arvutiteadmised, sealhulgas Interneti käsitsemiseoskus. Noored veedavad üha rohkem aega kübermaailmas –saadavad e-kirju, teevad kodulehekülgi, vestlevad sõpradega MSN-is, Orkutis.
Tahaksin kirjeldada ja analüüsida Orkuti virtuaalkogukonda. Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad, mis ühendavad erinevaid kasutajaid. (Vikipeedia)
Aastal 2004 luuakse eestlaste jaoks üks väga populaarne ja kasutatav suhtlusteenus "Orkut". Suhtlusportaal oli algselt suunatud USA turule, kuid oodatud populaarsus jäi USA-s siiski saavutamata. Seal olid esireas ikkagi Facebook ja Friendster. Väga suure populaarsuse saavutas see aga Brasiilias ja Indias.(Kooliwiki)
Analüüs:
Identiteet – Orkutis on igal inimesel oma nimi, hüüdnimi, mille järgi teda saab võrgus üles leida. Päris- või hüüdnime järgi on Orkuti võrgustiku ja reaalse maailma isiksus omavahel seotud.
Kohalolek – Orkutis saab eristada inimesi, kes on hetkel lehel aktiivsed ja kes on eemal või offline sotsiaalvõrgustikku ehitatud messengeri olekute abil. Igal kasutajal on võimalus reaalajas suhelda teiste sotsiaalvõrgustiku kasutajatega.
Suhted – Sotsiaalvõrgustikus Orkut valib iga kasutaja endale ise sõbralisti liikemid ja on teadlik, kas need on tema tuttavad, töökaaslased, sõbrad või keegi muu.
Vestlused – Orkutis saab kiireid sõnumeid edastada teisele kasutajale scrap’de teel. Kui on vajadus, saab igale sõbrale/ tuttavate grupile eraldi teksitsõnumi läbi ‚messages’ alt saata. Olemas on messenger omavaheliseks suhtluseks. Töötab nii kahepoolne kui ühepoolne suhtlus.
Rühmad – Sotsiaalvõrgustik Orkut laseb kasutajal sõpradelisti ise korrastada ja määrata, näiteks kas tegu on tuttava, sõbraga jne. Kasutajate rühmitamine määrab ka suhtlemise iseloomu. Nagu noori köidavad Orkuti-laadsed suhtlusportaalid, nii on sama trendiga kaasa tulnud juhtidele ja ettevõtjatele mõeldud veebisuhtlusvõrgustikud.
Reputatsioon – Otseselt staatust kui sellist Orkut suhtlusportaalis ei täheldaks, kuid küll saab kasutaja sõpradelisti liimeid grupeerida ehk järjestada, kellega neist rohkme suhtlema hakkab.
Jagamine – Jagada saab fotosid, videosid, ürituste toimumiskohti/kellaaegu ja veel väga palju muud. Kommuunides jagatakse omavahel teemakohaseid ideid. Jagamine tekitab rühmakuuluvuse tunnet kasutajate vahel. (analüüs Matt Webbi kriteeriumi põhjal)
Suhtlusportaal Orkut võimaldab pere ja sõpradega ühendust pidada scraps'ide ja sõnumite saatmise teel, on abiks uute sõprade ja tuttavate leidmisel ja videode, piltide, huvide vahetamisel ainult ühes kohas.
Delfis oli uudis, mis rääkis sellest, kuidas maailmas on hakatud pöörama tähelepanu sellele, mis toimub meie kübermaailmas. Näiteks see, mis rõõmud ja mured leiavad aset rate.ee maailmas, millised sündmused leiavad aset orkuti maailmas jne.
Küberreaalsus on illusioon, inimeste poolt ühiselt tajutud 'hallutsinatsioon', mida pole füüsilises reaalsuses olemas. Ta on paik, mis eksisteerib vaid meie peades; reaalsus, mida pole olemas, kuid mille eksistentsi tajutakse kõikjale ulatuvana. Ta on ohjeldamatu, ahvatlev, tohutu - kõik on imekiiresti kättesaadav ja läbielatav. Need tunded, mida inimesed kogevad, ei ole enam ebareaalsed, nad on ehtsad. Inimesed naeravad, kurvastavad, armastavad, vihkavad - nad elavad läbi tõelisi inimsuhteid selles ebareaalses küberruumis.
Nii ongi virtuaalsuhtlemine inimeste jaoks 'kuuldav', mitte loetav - inimesed 'räägivad', mitte ei kirjuta Interneti jututubades. Näiteks, kui inimene kasutab Caps Lock klahvi ja annab oma sõnumi edasi suurtähtedes, tõlgendatakse seda kui karjumist, valju häält. Interneti teel ähmastuvad nägemise ja kuulamise, lugemise ja kuulamise, kirjutamise ja rääkimise kategooriad ja - nagu edaspidi selgub - on see tegelikult vaid üks tahk üldisest piiride kadumisest.
Kübersuhete uurimine toob päevavalgele uusi tahke meie suhtlemis- ja käitumismallides. Võib öelda, et ta toob esile kõige 'inimlikuma', kuna keel - kui nähtus, mis eristab inimest loomast - on seal ainus käibelolev vahend. Ta muudab meid avatumaks ja julgemaks, aga ka agressiivsemaks ning petlikumaks. Ehkki uus keskkond muudab meie käitumist, ei pääse me ka seal - nagu tõestab John Suler oma viimases näites - iseendast. (Kairika Kärsna- Kübermaailm kui unikaalne suhtlemisruum)

Kasutatud allikad:
1. Vikipeedia. (2009). Kübermaailm. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCbermaailm
2. Vikipeedia. (2009). Orkut. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut
3. Kooliwiki. (2009). Dont´t be evil - Google'i lugu. URL: http://www.kakupesa.net/kakk/kooliwiki/index.php/%22Dont%C2%B4t_be_evil_-_Google%27i_lugu%22
4. Tiina. (2009). Analüüs Matt Webbi kriteeriumi põhjal. URL: http://vrgublogi.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00-08%3A00&updated-max=2010-01-01T00%3A00%3A00-08%3A00&max-results=3
5. Kärsna, K. (ISBN 9985-867-11-4). Kübermaailm kui unikaalne suhtlemisruum. Artikkel VTK raamatust (http://www.folklore.ee/seminar). URL: http://www.folklore.ee/seminar/kybermaailm.html


 

ÜLESANNE 5

Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).
Meie viiendaks ülesandeks on analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte. See on meeldiv ülesanne sellepoolest, et me kõik oleme pidanud selle kodulehe tegema ning kõik oleme näinud sellega tõsist vaeva. Valisin analüüsimiseks Maryeli kodulehe, mis asub aadressil http://www.hot.ee/maryel/minu%20kodukas./index.html
Maryeli kodulehe teemaks on kassivaimustus, mis on ahvatlev. Mulle meeldis väga see, et ta armastab väga oma kassi ja on valmis eksponeerima teda igal sammul. Kodulehe kujundus on lihtne ning sobiv.. Tekst ja pildid on paigutatud lehe äärde. Täidetud on ka nõuded, mis meile kodulehe tegemisel esitati: kolm omavahel lingitud faili, kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail.
Kontrollisin kodulehe standardsust ka validaatori abil. Kasutasin http://validator.w3.org/ validaatorit ning Maryeli koduleht läbis selle testi edukalt, ühelgi lehel ei olnud vigu. Seega on Maryel teinud kodulehe, mida saavad kasutada ka erivajadustega inimesed. Kokkuvõtteks võib öelda, et Maryeli koduleht on väga asjalik ja toimiv ning kõikidele nõuetele vastav.

Tuesday, September 14, 2010

4.ülesanne Tugitehnoloogia

Puuetega inimesed seisavad sageli suure küsimuse ees, kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või tulla toime (käepäraste)laiatarbevahenditega?


Nägemispuudega inimestele on olemas mitmeid erilahendusi nt eriklaviatuur- võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse – see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Nägemispuudega inimesle on see äärmiselt vajalik. Need abistavad seadmed maksavad päris palju.

Nägemispuuetega tugitehnoloogia peamisteks probleemideks on:

Keelespetsiifilisus –kõnesüntees on tavaliselt nendes keeltes,mida lahenduse tootja toetab. Eestlastest nägemispuuetega inimesed on tihti sunnitud kasutama soome ja saksakeelsete süsteemidega.

Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast- enamik rakendusi on loodud üksnes Microsoft Windowsi silmas pidades. (Kikkas. K 2009)

Nõuavad muu tarkvara standardsust-see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti “tegin peedist pesumasinale trumli” -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul “rataste vahele” jäävad, on nägemispuudega inimesed

EKRAANILUGEJA- on enamasti tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Parimaks lahenduseks nägemispuudega inimesele oleks Apple i arvutid, mis sisaldavaid täismahulist ekraanilugejat. Kuid nende hinnada on väga kõrged. Väga vähesed saavad neid endale lubada.(Kikkas.K 2009)

Vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused on teinud suure sammu edasi. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik. (Kikkas.K 2009)

EKRAANISUURENDUS- Vaegnägijad saavad kasutada virtuaalluupi, mis on põhimõtteliselt samasugune nagu tavaline luup ainult virtuaalne. Vajalikku teksti, teksti osa saab suurendada 2-16 korda. Ekraanilugejat ja suurendajat saab omavahel ühendada, mille tulemusena loetakse suurendatav ekraaniosa helikujul ette.

Ekraanisuurendajatel esineb ka probleeme:

• suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.

• “luubi” juhtimine ekraanil – mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.

• juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine. (Kikkas .K 2009)

Nägemispuuetega inimestele on olemas mitmesuguseid abistavaid vahendeid. Ainuke probleem esineb nende ostmisel- maksvad liiga palju.

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et tehnoloogia areneb väga kiiresti edasi. 10 aastat tagasi ei oleks nägemsipuudega inimesed nendest vahenditest unistada osanudki.

Kasutatud allikad:

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia

Wednesday, September 8, 2010

3. ülesanne IT rollist erivajadustega inimestele

IT Rollist erivajadustega inimestele



Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud vägagi
paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Ei ole erandiks ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd, teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi.
Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varasemalt olid nende jaoks täiesti suletud.
Kogu kaasamisele suunatud mõttemall on meie ühiskonnas kõigest hoolimata ikka veel küllalt uus. Tegelikkuses kohtab Eestis paraku veel siiani vana arusaama puuetega inimestest kui tingimusteta abivajajajaist, ning vaid ühiskonna ülalpidamisel elada suutvatest. (Kikkas. K 2009)
 Tänapäevase puuetekäsitluse põhiteljeks on siiski anda puuetega inimestele piisav ettevalmistus ja luua neile sobivad tingimused osalemaks ühiskonnaelus täisväärtuslike liikmetena. Enam ei ole puue piisavaks põhjenduseks inimese inimõigustega mittearvestamiseks. Selle eesmärgi saavutamisel on tehnoloogilistel lahendustel (ka infotehnoloogial sealhulgas) täita väga oluline roll.
Tänapäeva eripedagoogikat iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust, nimelt ühiskondlik tendents integratsiooni, ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt.
See on toonud rehabilitatsioonispetsialistide ja eripedagoogide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia, puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused.
 Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisest küljest aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita, mis läbi senistest hoolealustest saavad täiemõõdulised ühiskonnaliikmed.(Kikkas .K 2009)
Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks.
Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsiooni-kanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga. (Kikkas.K 2009)

Kasutatud allikad:

Wednesday, September 1, 2010

2.ülesanne KODULEHT

Kodulehe valmimisest

"Kui raske see ikka olla saab?"  Oli minu mõte kodulehe ümbertegemisest iseseisvalt, klassiruumist väljaspool, kus ei ole alati õppejõult võimalus küsida, kuidas ma mida nüüd tegema pean. Ning see osutus üsna keeruliseks. Juba üksi selleks, et saada pildid ka teistele lehtedele, mitte ainult esimesele, ning mulle kulus selleks terve igavik, päris palju, kuid hakkama sain headelt sõpradelt abi küsides.

Kuidas siis üldse olla kindel oma oskustes, kui ikkagi ei pruugi nendest piisata.
Mida peaks veel siis erivajadusega inimene tegema, kellel on niigi raskem elus hakkama saada kui minul?

Selleks võtmesõnaks on tugi ja abi, sest üksi proovides ja pusides võibki seda tegema jääda.
Kasutatud juhist http://www.tlu.ee/~kakk/veebiABC/



http://mari62.onepagefree.com/