Puuetega inimesed seisavad sageli suure küsimuse ees, kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või tulla toime (käepäraste)laiatarbevahenditega?
Nägemispuudega inimestele on olemas mitmeid erilahendusi nt eriklaviatuur- võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse – see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Nägemispuudega inimesle on see äärmiselt vajalik. Need abistavad seadmed maksavad päris palju.
Nägemispuuetega tugitehnoloogia peamisteks probleemideks on:
Keelespetsiifilisus –kõnesüntees on tavaliselt nendes keeltes,mida lahenduse tootja toetab. Eestlastest nägemispuuetega inimesed on tihti sunnitud kasutama soome ja saksakeelsete süsteemidega.
Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast- enamik rakendusi on loodud üksnes Microsoft Windowsi silmas pidades. (Kikkas. K 2009)
Nõuavad muu tarkvara standardsust-see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti “tegin peedist pesumasinale trumli” -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul “rataste vahele” jäävad, on nägemispuudega inimesed
EKRAANILUGEJA- on enamasti tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Parimaks lahenduseks nägemispuudega inimesele oleks Apple i arvutid, mis sisaldavaid täismahulist ekraanilugejat. Kuid nende hinnada on väga kõrged. Väga vähesed saavad neid endale lubada.(Kikkas.K 2009)
Vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused on teinud suure sammu edasi. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik. (Kikkas.K 2009)
EKRAANISUURENDUS- Vaegnägijad saavad kasutada virtuaalluupi, mis on põhimõtteliselt samasugune nagu tavaline luup ainult virtuaalne. Vajalikku teksti, teksti osa saab suurendada 2-16 korda. Ekraanilugejat ja suurendajat saab omavahel ühendada, mille tulemusena loetakse suurendatav ekraaniosa helikujul ette.
Ekraanisuurendajatel esineb ka probleeme:
• suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
• “luubi” juhtimine ekraanil – mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
• juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine. (Kikkas .K 2009)
Nägemispuuetega inimestele on olemas mitmesuguseid abistavaid vahendeid. Ainuke probleem esineb nende ostmisel- maksvad liiga palju.
Kokkuvõtteks võib öelda seda, et tehnoloogia areneb väga kiiresti edasi. 10 aastat tagasi ei oleks nägemsipuudega inimesed nendest vahenditest unistada osanudki.
Kasutatud allikad:
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
No comments:
Post a Comment